KudoZ home » Estonian to Russian » Accounting

hcvv

Advertisement

Login or register (free and only takes a few minutes) to participate in this question.

You will also have access to many other tools and opportunities designed for those who have language-related jobs
(or are passionate about them). Participation is free and the site has a strict confidentiality policy.
12:19 Jan 17, 2008
Estonian to Russian translations [Non-PRO]
Accounting
Estonian term or phrase: hcvv
Aavoja on jõgi Põhja-Eestis. Jõgi saab alguse Pillapalu külast kirde pool ja suubub Jägala jõkke, olles 23 km pikk ja omades 56,7 km² valgala.

Aavoja tuntakse ka Kehra oja nime all.
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 95 km, valgla 1073 km², langus 87 m.

Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke 8,8 km enne Emajõe suubumist Peipsisse. Ahja jõgi on alamjooksul laevatatav, keskjooksul paikneb Saesaare veehoidla ja Saesaare hüdroelektrijaam.

Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub Tilleoru maastikukaitseala (1,9 km²) ja keskjooksul Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge Koorverest kuni Valgesoo küla veskini.
Ürgorus paljanduvad Valgemetsas, Kiidjärvel ja Taevaskojas järskude seintena 12-20 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks.
Alajõgi on jõgi Ida-Virumaal.

Jõgi saab alguse Kõnnu Pikkjärves Ongassaare küla lähedal ja suubub Peipsi järve Alajõe külas, olles 29 km pikk ja 150 km² valgalaga.
Allika jõgi asub Pärnu maakonnas ja Lääne maakonnas. Jõgi algab Lavassaare soostikust ja suubub Võhma küla lähedal (vasakpoolse lisajõena) Kasari jõkke. Jõe pikkus on 27 km.

Suuremad sissevoolavad veekogud on Vakalepa, Tammaru ja Suitsu peakraavid.

Huviväärseimad objektid on keskjooksu naabrusesse jäävad Soontagana maalinn ja soosaar ning Kurese sumbküla ase.

Jõel tegutsevad koprad, kes on alajooksul (eriti endise Rapla?Virtsu raudteetammi) naabruses tekitanud tohutuid üleujutusi.

"Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik" (1986) nimetab Allika jõe ülemjooksu ekslikult Avaste ojaks, sest Avaste oja (Velise jõgikonnas) ja Allika jõe vaheline kanal (niinimetatud Parasmaa peakraav) on tänaseks soostunud ja kinni kasvanud. Reaalne vool toimub siiski vaid Allika jõe kaudu.
Alva jõgi on jõgi Pärnumaal. Halliste jõe vasakpoolne lisajõgi.

Jõe lähe asub Väljaküla lõunaotsas ja suubub Halliste jõkke 44,3 km suudmest, olles 22 km pikk ja 60,9 km² valgalaga.

Alva jõgi on jõgi Pärnumaal. Halliste jõe vasakpoolne lisajõgi.

Jõe lähe asub Väljaküla lõunaotsas ja suubub Halliste jõkke 44,3 km suudmest, olles 22 km pikk ja 60,9 km² valgalaga.

Alva jõgi on jõgi Pärnumaal. Halliste jõe vasakpoolne lisajõgi.

Jõe lähe asub Väljaküla lõunaotsas ja suubub Halliste jõkke 44,3 km suudmest, olles 22 km pikk ja 60,9 km² valgalaga.
Ambla jõgi ehk Albu jõgi on Jägala jõe parempoolne lisajõgi. On kutsutud ka Albu jõeks.

Algab Roosna (Vanaveski) järvest ja suubub Jägala jõkke 66,1 kilomeetri kaugusel suudmest. Ambla jõe pikkus on 31 kilomeetrit, valgala 242 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustike ja alamjooks Kõrvemaa alal.

Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.

Amme jõge tuntakse ka teiste nimede järgi nagu: Aame, Ame või Amedi jõgi. Jõelõik Kaiavere ja Elistvere järve vahel kannab nimesi Kõlajõgi või Kaiavere jõgi.

Amme jõgi saab alguse Kuremaa järves ja suubub Emajõkke, olles 59 km pikk ja omades 501 km² valgala. Jõgi läbib Palamuse aleviku. Lisajõgedeks on Kõla oja, Nava oja, Kirjasoo peakraav, Vara oja, Preedi oja, Lubja oja, Vedu peakraav, Kõrveküla kraav ja Mudajõgi.

Angerja oja on jõgi Põhja-Eestis. Angerja oja oli varem Vääna jõe ülemjooks, aga 1967 aastal juhiti ta kanali kaudu Pirita jõkke. Jõe lähe asub Järlepa järves.

Angerja oja on 28 km pikk ja 69,4 km² valgalaga.
Antsla jõgi on jõgi Lõuna-Eestis. Jõe lähe on Lõõdla järves ja suubub Väike-Emajõkke, olles 25 km pikk ja omades 135 km² valgala. Tema tähtsaim lisajõgi on Lambahanna oja.

Antsla jõe muud nimed on: Ravva-, Piiri- ja Ravva-Suntsi jõgi; Vaabina-Möldri-Toku-Tsiksi-Tiidu oja; Vana-Antsla magistraalkraav.

Aruküla jõgi on jõgi järvamaal. Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.

Jõgi on 30 km pikk ja 79,1 km² valgalaga. Saab alguse Imavere külast 10 km lääne pool ja suubub Pärnu jõkke.
Atla jõgi on jõgi Põhja-Eestis. Jõgi saab alguse Kadja järvest, mis asub Aeli raba loodeservas ja suubub Keila jõkke paremoopselt kaldalt.

Tuntakse ka nimede järgi nagu: Kuimetsa või Seli jõgi.

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Atla_jõgi"
Audru jõgi asub Pärnumaal Koonga ja Audru valla idaosas. Ta voolab välja Lavassaare järve lõunaosast ja suubub Pärnu lahte 2 km Pärnu jõe suudmest lääne pool.

Audru jõe pikkus on 30 km, milest esimesed 5 km voolab jõgi Lavassaare soostikus. Valgala pindala on 422 km2.

Jõe lähe Kesu raba
Suubub Velise jõkke
Valgla riigid Eesti
Valgla pindala 119 km²
Pikkus 13 km
Parempoolsed lisajõed Avaste kraav
Vasakpoolsed lisajõed Vakalepa peakraav, Tammaru peakraav

Avijõgi (muud nimed: Paasvere, Venevere, Avinurme, Lohusuu jõgi) on jõgi, mis saab alguse Muuga küla lähedalt, läbib Avinurme ja Lohusuu aleviku ning suubub Peipsi järve.

Avijõe pikkus on 48 kilomeetrit ja valgala 393 ruutkilomeetrit.

Enne II maailmasõda töötasid jõel vesiveskid Veneveres, Avinurmes, Maetsmal ja Vadil. Varasematel aegadel on vesiveskid olnud veel ka Paasveres ja Kaasiksaares.

Elva jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi. Saab alguse Valgjärvest Põlvamaal.

Jõe pikkus on 72 km ja valgala 456 km², üldine langus on 144 meetrit. Voolab läbi Elva linnast ja Keeri järvest.

Jõe alguses nimetatakse teda Tamme ojaks, Hellenurme kandis Hellenurme ojaks ning Keeri järvest allavoolu nimetatakse teda ka Ulila jõeks.

Elva jõele on ehitatud mitmeid paisusid ja nende äärde veskeid: Palu, Hellenurme, Rundsu, Peedu, Voika, Tõravere.

Tähtsamad lisajõed on Pulga oja ning Rõhu oja.
Emajõgi, ka Suur Emajõgi, on Eesti suurimaid jõgesid.

Emajõgi on rahuliku vooluga kuna jõe langus on kõigest 3,6 meetrit. See teeb jõe languks 3 cm/km.

Lähtub Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuus, läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Jõe pikkus on 100 km. Suurimad lisajõed on Pede, Ahja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Jõe ülem- ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on vee all. Keskjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav.

Suur-Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse jõeni, on Tartu, täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. Seal asus ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht, mille juurde Tartu linn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis.
Esna jõgi on jõgi Kesk-Eestis, üks Pärnu jõe ülemjooksul olevatest vasakpoolsetest lisajõgedest.

Esna jõgi on 25 km pikk ja tema valgala on 241 km², jõgi voolab enamikus soisel alal ja vähese inimasustusega piirkonnas.

Kaladest leidub jões jõeforelli, haugi, särge ja lutsu.
kika
Advertisement


Summary of answers provided
4см. ниже
Dmitri Platonov


  

Answers


5 mins   confidence: Answerer confidence 4/5Answerer confidence 4/5
см. ниже


Explanation:
Пишите на vandetolk@gmail.com
О цене договоримся.


Dmitri Platonov
Estonia
Local time: 04:15
Native speaker of: Native in RussianRussian
Login to enter a peer comment (or grade)




Return to KudoZ list


KudoZ™ translation help
The KudoZ network provides a framework for translators and others to assist each other with translations or explanations of terms and short phrases.



See also:



Term search
  • All of ProZ.com
  • Term search
  • Jobs
  • Forums
  • Multiple search